Selleks korraks on siis meie suusalaager Tehvandil läbi.
Eelviimasel päeval oli meil plaanis pikk 3h matk. Kuna kerge väsimus eelmistest päevadest on sees siis ei teadnudki kuidas see matk kulgeb. Hommikul siis taas 8st äratus, hommikuvõimlemine ja 10st suuskadel. Esialgu oli ilm pilves kuidrajapeal tuli päike välja ja oli igati mõnus sõit. Pidime sõitma 1h 30min ühes suunas mööda tartu maratoni rada ning 1h30min tagasi. Minnes oli tempo suhteliselt rahulik kuigi sõitsime ainult 3kesi kuna teised tempos ei püsinud (sõitsime nii rahulikult et saime vahepeal juttu ka ajada ehk siis u 130 -145). Sõitsime umbes 18km kanti ning siis keerasime otsa ringi. Paar kilti hiljem hakkas aga väsimus tulema ja tehnika lagunema. Seetõttu tõusus ka pulss arvestatavalt, samas ei tahtnud ka maha jääda kuna üksi on tunduvalt raskem sõita. Samas mõtlesin ka enda võhma proovile panna, kuna peale mandli oppi olen ainult rahulike trenne teinud. Kokku tuli aga väga kõva trenn- 2h46min 2347kcal avg 156 max 175. Lõpuks olin aga päris läbi, aga mitte nii väga sellepärast et lihased oleks nii väga läbi, vaid pigem seetõttu et energia oli täiesti otsas. Peale seda söök venitused ja puhkus, ning õhtul tegin väga kerge lõdvestava “jalutuskäigu” uisusuuskadel- 24min avg pulss 126. Õhtul väga mõnus saun ja lumehanged, siis õhtusöök, ning seejärel tähistasime õppejõud Baskini sünnipäeva.
Viimane päev oli hommik endiselt samasugune nagu varem. 10st taas suuskadel ning täna tegime arvestusi. Võtsime läbi kõik erinevad tehnikaelemendid mida olime harjutanud- alates sõiduviisedest ja laskumistest lõpetades kukkumiseni välja. Kuna meil oli laagri kõige tugevam grupp siis üldist taset arvestades pandi meile kõigile ilma kõhkluseta A-d. Peale seda tegime Pritsiga veel väikese tiiru ja seejärel kodupoole tulema. Kokkuvõtteks võib õelda et oli SUPPER äge laager- 5+rada ja kogu keskus, söök, piisavalt raske trenn… ühesõnaga pole midagi mille kallal nuriseda. Suuskadel sai oldud 14h 34min ~9200kcal, 8 korda suuskadel. Kui pilte saan siis panen pildid ka
Laagri kolmas päev. Hommikul taas 8st äratus ning hommikuvõimlemine. Hommikusöök, ning 10st suuskadel. Alustasime rahulikult ning võtsime läbi laskumisviisid ilma rajata. Peale seda siledal pinnal klassika tehnika harjutused, ning seejärel tiir tartu maratoni rajal. Rajal nägime ka trenni tegemas Justina Kowalczykut, kelle rahulikus trennitempos suutsin püsida u paarsada meetrit, samal ajal ajas ta juttu veel Andrega. Trenni lõpuosa läks juba raskemaks ja jäin vaikselt pundist maha. Lihtsalt teiste tempos sõites laguneb tehnika nii ära ,et pikalt lihtsalt ei jaksa nii. Kokku siis 2h 13 min, avg 133,max 168 ja 1395 kcal. Peale seda venitused ja lõuna. 2st loeng staadionikohvikus, kus tuvustati meile lähemalt tehvandi spordikeskust. Nägime ära ka ruumi 007 ehk dopinguproovi ruum, komentaatorite ruumi, konverentsi jm ruumid.Lisaks käisime ka spordimuuseumis ära. Pärast poole neljane suusatrenn. Harjutasime uisutehnikat ja laskumisi ilma rajata. Peale seda veel kerge lõdvestusring uisutehnikas. Lasin täiesti üksi väga rahulikus tempos üritades ainult tehnikat jälgida. Lõpus hakkas juba vaikselt isegi tulema. Kokku siis 1h 34min avg 127 max 160, 900kcal. Õhtul siis taas teooria tund. Homme pidime minema käärikule ja seal pikema trenni tegema, nii umbes 3h. Praegu juba suht väsimus peal, eks homme näeb mis sellest saab.
Täna oli meie suusalaagri teine päev. Kell 8 hommikul oli rivistus ja hommikuvõimlemine. Peale seda hommikusöök, ning 10.00 suusad alla. Harjutasime veidi erinevaid klassika sõidustiile. Pärast sõitsime mööda matkarada kõik koos, kuid seal oli rada üpris pehme ning jälg puudus, seega korralikut tehnikat ei saanud harjutada. Muidugi pärast tegime korralikul rajal ka veidi trenni. Tehvandi tõusu suutsin juba peaaegu otse ülesse minna, kuid 2m enne lõppu libises suusk tagasi ja pidin kääri peale üle minema, pulss tõusu lõpuks 165( minu järgi tuli Venemaa koondise naissuusataja, nii et päris lonkimisega tegu ei olnud) .Kokku 1h 55 min avg 127 max 168, 1111kcal, kuid veidi enne lõppu ei suutnud kell enam pulssi näidata ja seetõttu avg langes Peale seda oli lõuna ja väike puhkepaus. Kell 3 hakkas teine suusatund. Seekord harjutasime erinevaid laskumistehnikaid ja pidurdamist. Pärast tegime veel 5km raja läbi. Jube raske on ikka uisutades seda tehvandi tõusu võtta, ülesse JALUTADES oli pulss juba seal 165 kandis. Samas mäest alla oli päris luks. Lõdvestuseks veel tartu maratoni rajal väike tiir. Kokku 1h 41min avg 143 max 172 1231 kcal. Meiega samal ajal teevad trenne ka peale Eesti kõvemate suusatajate ka Venemaa tiim. Hommiku poole testisid nad suuski, mäe otsa oli veetud oma 20-30 paari + erinevad määrded. Õhtul tegid aga sprinterid staadionil trenni. Täiesti ulme vaadata seda pealt, telekas ei saa ikka sellest kiirusest midagi aru. Nagu hävituslennukid kihutasid mööda staadionit ringi. Teine harjutus mida nad veel tegid oli selline, et trenner oli rihmaga suusatajal järgi, ning pidurdas sahka lastes, 100m pärast lasti rihm lahti ja jälle täis hooga üle staadioni- väga karm trenn ikka. Õhtul oli veel teooria tund, kus meie grupi õppejõud Rene Meimer seletas veidi teooriat. Homme hakkame juba kukkumisi õppima
.
Täna algas siis Tallinna Ülikooli suusalaager Otepääl-Tehvandil. Umbes 8 ajal hommikul startisime Tallinnast ning 12 aegu olime Tehvandi pentagonis. Sättisime end tubadesse ja kell 1 oli supp ja laagri avamine.Minu toakaaslaseks on kahevõistleja Raiko ning kõrvaltoas Saaremaa jalgpallurid Pelle ja Sander. Kella kolmest panime suusad alla ja rajale. Kohe alguses jaotati meid ära tasemegruppidesse. Mina võtsin muidugi kohe kõige tugevama grupi, et saaks võimalikult kõva trenni :) . Tegime alustuseks mõned harjutused- kuidas keerata suuskadega ja laskumisasendid, ning siis anti meile tund aega vabalt suusatamiseks. Esialgu võtsime ette Tartu maratoni raja, kuid seda väga pikalt ei viitsinud sõita, ning suundusime MK 5km rajale. Mina sõitsin täna klassikat, et saaks maratoniks veits sammu selgeks, teised lasid uisku. Allamäge oli muidugi päris masendav, kuidas uisusuuskadega mindi eest ära, samas tõusudel sain rahulikult vahelduvtõukelist sammu lasta kui teised punnitasid käärsammuga. Ja siis tuli see kurikuulus tehvandi tõus. Kuna ma võtsin seda väga tagasihoidlikult siis ei tundunudki tõus väga hull, samas uisutajate jaoks tundus see päris raske. Selle näiteks võib tuua selle, et tehvandi tõusu lõpus oli minul pulss 164 Raunol kes uisutas oli aga 187. Tõusule järgnes aga väga äge laskumine, kus sai nii korraliku hoo sisse, nii et pisarad silmas (seda muidugi kiiruse tõttu). Päeva kokkuvõtteks siis 1h 30min suuskadel, keskmine pulss 147 max 181, 1118kcal. Peale seda õhtusöök ning kell 8 määrdekoolitus. Homme on kell 8 äratus ja hommikuvõimlemine, 9 hommikusöök ning 10st uuesti suuskadel. Ilm ja rada on praegu väga hea, ilmselt seetõttu on siia jäänud ka osa Venemaa koondisest kes tegid õhtul siin trenni, ning ka kohalikud staarid. Rajal oli näha ka härra Veerpalu, ning radadeümbruses oli näha härra Jaak Maed.
Paanis oli juba paar päeva tagasi aga…
Niisiis alustan pühapäevast.
Kuna olen paar päeva kodus passinud kurguvalu tõttu, siis otsustasin varakult end ülesse ajada ning enne suusatamist(telekas) jõusaalis ära käia. Trenn kulges väsitavalt nagu ikka. Lootsin et saalis on vähem rahvast, et oleks võimalik valida treeningvahendeid ilma et peaks järjekorras ootama. Rahvast oli küll vähem kui tavaliselt, kuid siiski päris arvestatavalt. Huvitav oli aga see, et ei olnud ühtegi kulturisti möötu treenijat. Kui trenn hakkas lõppema, siis toimus aga huvitav muutus. Tundus, et vastupidavusalade sportlased olid tulnud kõik varem trenni, et jõuda õigeks ajaks koju Tour de ski lõputõusu vaatama. Asemele tulid aga kulturisti välimusega sportlased. Päris huvitav oli vaadata seda inimeste vahetumist. Koju jõudes oli muidugi suusatamine alanud, ning naised kihutasid juba suure tõusu poole. Õnneks kõige huvitavamat osa siiski maha ei maganud ja iga minutiga kasvas respect suusatajate vastu, kes on juba 8 päeva võistelnud ja andnud endas maksimumi, ning nüüd võtavad nii suurt tõusu. Ühel Norra suusatajal oli ka pulsivöö peal, ning aegajalt näidati seda ka ekraanil. Kui tõus oli juba nii järsk ,et oli vaja praktiliselt jalutada oli Therese Johaugi pulss 94% maksimumist ehk 185 ja nii suudeti tõusu võtta kui 8 võistluspäeva juba seljataga – RESPECT!!!!
Esmaspäeval pidin koolist läbi astuma ja võrkpalli teooria arvestuse ära tegema. Kuna aga spordiriided olid juba nagunii kaasas otsustasin kursavendadega võimlema minna. Midagi väga rasket ei teinud ja võtsin suht kergelt. Kokku 2h. Selle ajaga oli selge, et järgmine semester saab väga raske olema, eriti jõutõus kangil ja rõngastel. Peale seda sain ka suusad kätte mille Ergo oli tallinna toonud. Kuna ilm oli hea otsustasin kohe ka sõitma minna. Nõmmel on täiesti super rada uisu jaoks, klassika jaoks pole ilmselt piisavalt lund ,et korraliku jälge saaks teha. Ilm oli täpselt paras u 0/-1 ja libisemine ka päris hea. Nagu iga aasta esimene kord suuskadel olles selline tunne et olen vähemalt sama kiire nagu Northug. Paar kilti seljataga oli selge et päris nii see ka ei ole
. Sellegi poolest tundus, et jõudu oleks nagu päris korralikult, kuid suuskade valitsemine jäi päris kõvasti soovida. Nii umbes 10 km seljataga hakkas juba kerge väsimus tulema, ning harku ringil keerutades tundust, et sõidan juba päris kaua seda ühte sama pisikest ringi ning maha ei saa ka kuskilt keerata. Tegelikult see nii muidugi ei olnud. Kokku sõitsingi siis 15 km ja 1h 6 min, enesetunne väga hea. Seda et jõudu ja vastupidavust on juurde tulnud näitas ka see, et peale 15 km oli jõudu et kiiremaid liigutusi teha “lõpusirgel”. Ilmselt peab selle eest tänama sügisel olnud mandlioppi.
Teisipäev
Täna oli enesetunne juba… mitte nii hea kui eile. Siiski suusad alla ja nõmmele. Kohe algul tundus, et libisemine ei ole päris nii hea kui eile. Sellele vaatamata võtsin ette 15km ringi. Suusakontroll oli täna juba veidi parem, kuid enesetunne oli päris raske. Ei oska õelda kas asi oli selles et libisemine ei olnud nii hea või on lihtsalt kerge väsimus peal. Täna oli ka ringiaeg aeglasem 1h 9 min- keskmine pulss 143 max 160. Homme jälle!
Selleks aastaks on surfamisega ühelpool, kuna Hispaaniasse hetkel ei saa minna, ning Eestis on ilmad juba päris jahedad. Võtan siis kokku selle surfiaasta.
Aasta algas kehva üllatusega- selgus et on korralik mandlipõletik. Kui peale ravi midagi oluliselt paremaks ei läinud, oli selge, et peab opile minema. Oli vaja teha otsus, kas minna hooaja sees ja kaotada balti karika ja eestikatel koht või loota et pean hooaja lõpuni vastu ning lähen siis. Otsus langes hooajalõpule. Ettevalmistus kulges suhteliselt tagasihoidlikult, kuna raske treeninguga võib põletik liikuda liigestesse või mis veel hullem, südamesse. Sellele vaatamata olid hooaja esimene pool suhteliselt edukas. Balti karikal Leedus sain oma esimese sõiduvõidu baltikumi tasemel, ning kuni viimaste sõitudeni olin isegi poodiumi konkurentsis. Kahjuks ei pidanud mastijalg pingele vastu, ning seega läks ka super tulemus, kuid siiski võib rahul olla. EMV slaalomis õnnestus mul tänu Papale, kes laenas oma slallivarustuse seast ka mulle korraliku komplekti. Kahjuks oli tuul väga ebaühtlane ja suhteliselt vaikne, ning eelises olid suuremate laudade/purjedega , ning kergemad võistlejad. Siiski võib 3. kohaga rahule jääda. Enne põhjamaade MV juhtus mul väike tööõnnetus, ning see segas veidi ettevalmistust. Seda oli ka näha esimestes sõitudes, et ei saanud kohe minema. Esimese päeva viimastes sõitudes sain juba rütmi kätte, ning olin 1. koha konkurentsis, kahjuks tuul ei soosinud ( esimene sõit läksen merelt läbi, ning kohalik surfar läks kalda poole ning võitis päris palju. Teine sõit läksin ise kalda poole ning kaotasin hoopis). Nagu Eestlastel ikka, alguses ei saa minema, pärast ei saa pidama- nii läks ka minuga, kui viimase sõidu võitsin. Vaatamata sellele, et tuul puhus ja aega oli, otsustasid kohtunikud millegipärast võistluse lõpetada. Lõppkoht siis 2. Isegi medal pandi kaela ja puha. Päev hiljem selgus aga ,et ikkagi teistsugust(tavalist) hindamissüsteemi kasutatakse ja seega hoopis 3. Huvitav on see, et võistluste algusest peale kasutati ühte ja sama süsteemi, kuid kui kohalik mees jäi kolmandaks, siis tuli neile tagantjärgi meelde, et peaks hoopis teist süsteemi kasutama… Peale seda võistlust sai veidi puhata, ning siis juba Poola MV. Kuna mulle sobivad vaiksed tuuled, nagu Sopotis tavaliselt on, siis ootused olid kõrgel. Samas oli konkurents ka väga kõva. Peeti kokku 2 sõitu, kus mõlemas puhus 5-9 knotti, ehk kohati alla miinimumi. Mõlemas suutsin jõuda viimasena kontrollaega- esimeses 6. kohal, kusjuures maailma üks parimaid kergkaalu sõitjaid Bra-999 ei suutnud nii vaikse tuulega aega jõuda. Eks see näitab ka et tingimused olid väga keerulised. See võistlus läheb aga ka ajalukku, kui minu esimese võistlusena, kus olin Price Money-s. Järgmiseks oli Balti karika 2 etapp Lätis. Algus läks mul üllatavalt hästi, kui esimeses sõidus olin juba saamas teit kohta, kui äkki otsustasin võtta ühe lisamärgi, ning seetõttu 6. Järgmises sõidus enam lisamärke ei võtnud, ning võitsin sõidu, edestades kogu maailma edetabeli Top 6 sõitjaid. Võistluste lõpp, aga ebaõnnestus, kuna oli väga keeruline maatuul. Peale ühte puhkepäeva algas EM. Võistlused algasid sinises ja kollases fleedis, kus oli mul päris hea seis. Siis aga lükati ümber kuld ja hõbefleediks, minul koht kuldlaevastikus kindlustatud. Seal oli aga konkurents ülitihe, ning seetõttu jäi puudu nii füüsilisest, kui kogemusest. Enamus startidest ebaõnnestusid, kuna stardis oli lihtsalt nii kitsas. Siiski oli sõite, kus suutsin end viimaste seast stardides sõita esimese 20 hulka. Kokkuvõttes 22 koht. Kui võtta veel eest ära mitteeurooplased, siis 18 koht, kuid see oli Open võistlus, seega siiski 22 koht. Kuna 2 võistlust oli Lätis järjest, siis olin ma juba päris väsinud, ning 4 päeva puhkust, ning juba oli Balti karika viimane etapp. Esmakordselt oli mul võimalus võtta baltikumi esikolmiku koht hooaja kokkuvõttes. Kahjuks oli aga väsimus nii suur, et tegin hooaja kõige kehvema võistluse. Tänu füüsilisele väsimusele oli ka vaimne pool väsinud, ning taktikapool jättis kõvasti soovida. Eriti keeruliseks tegi asja pagitav ja keerutav maatuul. Kokkuvõttes 8. koht. Hooaja arvestuses jäin neljandaks kaotades ühe punktiga Tomile(EST-44). Peale seda sain väga vajaliku puhkuse. Siiski oli veel tulemas slaalomi EMV, kus taas sain osaleda täna Papale, kes asjad laenas. Seekord oli ilm selle varustuse jaoks täpselt paras. Taas oli sama jama nagu varem- alguses ei saanud minema , pärast pidama. Nii ebaõnnestusid minu esimesed kolm sõitu täielikult. Siiski lõpuks leidsin rütmi, ning suutsin isegi ühe sõidu võita ja kokkuvõttes lõpetada kolmandana. Nüüd jäävad ainult OLEKSID…. kuid need ei loe, ning järmine aasta tuleb teha vigade parandus ja tõestada, et olen võimeline rohkemaks.
Septembri lõpus sain oma mandliopiga ka ühele poole. Praeguseks olen ka sellest taastunud, ning saan juba vaikselt trenni teha. Kohe palju parem on, varem olin uimane ja väsinud pidevalt, nüüd saab mõnuga trenni teha.
Lisaks veel spordihuvilistele link, kus saate oma arvamust avaldada ( ERITI saarlased) http://saaresport.ee/
Viimaseks päevaks lubas parajat formula tuul 5-6 m/s, aga kuna suund oli üle maa, siis võis arvata ,et tulevad taas keerulised olud. Hommikul kodus ilma uurides näitas püünsi tuulemöötja puhanguti 13 m/s, teised tuulemöötjad puhanguti 7-9 m/s. Piritale jõudes väga hull pilt ei olnud, kuid siiski rigasin 11.0 ja 12.0 ära. Enne starti oli vaja teha tähtis otsus, kas riskida väiksema purjega ja loota et merel puhub korralikult või suure purjega ja loota ,et veel eriti palju ei puhu. Valisin siiski väikse purje ja sain kohe kalda all hea hooga minema. Stardialasse jõudes oli aga selge et oleks pidanud suure purje valima. Startida plaanisin vasakuga, et kaugemalt merelt paremat tuult leida, kuna aga väga paljud startisid vasakuga siis minut enne muutsin plaane ja startisin paremaga. Sain kenasti minema, kuid eriti head kiirust väikse purjega ei saanud. Sõidu käigus õnnestus mõned kohad tagasi saada ja lõppkoht alles 13. Teine sõit võtsin juba 12.0 kuid siis just tuul tõusis ja puri oli väga palju üle. Stardist ei saanud ka kohe normaalselt minema ning edasi oli kõik üks ellujäämine. Allatuules polnud ka chikenit kasutad, ning seetõttu pidin küljeaasas allatuult tulema. Vahepeal oli juba mõte kaldale tulla, kuna puri oli lihtsalt nii suur et midagi head sealt loota ei olnud. Lõpuks olin 11. Järgmiseks sõiduks 11.0 ja see oli ainus õige purjevalik terve päeva jooksul. Siiski ei suutnud head kiirust ja nurka saada ning lõppkoht 9. Enne viimast sõitu tuli korralik raju peale, puhangud 14 m/s ja juba tuldi 7 ruuduste purjedega maha et väiksemate vastu vahetada. Siis otsustasin juba 10.0 panna, kuid enne starti jäi taas rahulikumaks, ning taas oli purjevalik vale. Stardist sain küll normaalselt minema, kuid allatuules oli purje selgelt vähe. Krüssus sain veel mõned kohad tagasi, kuid viimase allatuulega andsin taas 1 koha ära, ning koht lõpuks 7. Kokkuvõttes siis 8 koht, mis on selle hooaja kõige kehvem tulemus. Eks oma töö tegi ka juba päris suur väsimus, mis on eelnevatest võistlustest sisse jäänud, ning samas ei vedanud tuule ja purjevalikutega. Kokkuvõttes kaotasin ka 3 koha balti karika üldarvestuses, millest jäi puudu 3 punkti. Nüüd on veel 2 eestikate etappi ja siis on hooaeg läbi. Juba praegu võib õelda,et hooaeg on päris raske olnud ja väsimus väga suur. Kuid esimese täiskasvanute hooaja kokkuvõttes 4. koht on ka täitsa ok, on kuhu järgmine aasta edasi minna.
Nagu tänaseks prognoos lubas, siis nii ka puhus. Endiselt pagitav ja keerutav maatuul. Esimeseks stardiks panid enamus 12.0 purjed, merele jõudes puhus aga nii palju et 12 oli korralikult üle. Õnneks oli sile vesi ja sai suure purjega hakkama, kusjuures tundus et pagid olid u 10 m.s. Esimene start sain paremaga kenasti minema, aga sellele vaatamata said raskemad mehed kiirusega kohe eest ära. Teise ringil kaotasin BRA-999-le veel ühe koha ja seega koht 6. mis iseenesest ei olnudki väga hull. Teine sõit oli tuul veidi rahulikum ja seega sain paremat kiirust ja nurka. Taas sain stardist normaalselt minema, aga teise ringi krüssus keeras tuul nii vastu,et kaotasin kohe päris mitu kohta. Kui all märgis olin veel 4 siis ülesse jõudes juba 10. Kolmandas sõidus taas hea start ning seekord ei sattunud ka valele rajapoolele, ning suutsin lõpetada sõidu 4 kohaga, Dos Reisi, Martini ja Filipi järgi, kusjuures esimese ringi sõitsime kõik päris koos. Neljandaks sõiduks oli tuul juba päris vaikseks jäänud 3,5- 6 metra. Startisin seekord vasakuga, ning sain päris hea startdi. Üleval märgis olid esimesena aga need kes paremaga startisid, kuigi sealt ei tulnud ühtegi esiotsa meest, lihtsalt tuul keeras neile nii soodsalt. Allatuules sain mõned kohad tagasi võita, ning alumises märgis läksin koos Dos Reisiga kohe mere poole, kuna seal tundus et puhus paremini. Puhuski, aga keeres nii vastu meile, et kaotasin sellega päris palju. Üleval märgis sai veel tuul nii otsa et seisin seal pikalt, kusjuures 20m kõrgemal lasid vennad täis klissis- lihtsalt nii ebaühtlane tuul. Selle ajaga kui mina seal seisin sõitis minust mõõda 5,6 meest. Lõpuks 13 koht. Kokkuvõttes päris kehva sõit, kuigi kiirus ja nurk olid head, lihtsalt ei vedanud. Homseks lubab veidi tugevamat tuult ja loodetavasti ka parema suunaga, nii et ei keerutaks nurka ja ei pagitaks nii palju kui täna.
Täna algas siis balti karika viimane etapp formulas. Kokku 51 surfarit Eestist, Lätist,Leedust, Soomest ja Brasiiliast. Hetkel paiknen peale 2 etapp 4. kohal ning 3. kohast lahutab vaid 6 punkti, samas Tom 5. kohal kaotab minule vaid 9 punktiga, seega kõik on veel lahtine. Esimene päev saime palju pumbata kuna puhus väga ebaühtlane maatuul ja seegi oli üpris vaikne. Tehti 4 starti kuid kõik katkestati, kuna tuult ei olnud piisavalt. Mina sain kõigist startidest kenasti minema, seega väga hea trennipäev oli, sai starte harjutada ja veits sõita ka. Homseks on prognoos parem ja ilmselt tulevad ka sõidud.
Teiseks päevaks oli lubatud veidi vaiksemat tuult kui esimeseks, ometi tuli veidi rohkem. Laine on endiselt otse sisse ja seega päris keerulised tingimused. Kuna laine on keeruline, siis panin 11.0 purje. Kahjuks ebaõnnestus esimene start ning pidin pautima ja segatud tules sõitma. Üllatuseks oli kiirus ja nurk niiiiii super, et eessõitjad tulid selg ees vastu, nii krüssus kui allatuules. Lõpuks jõudsin välja 15 kohale, mis pole küll eriti hea, kuid nii kehva stardi kohta enamvähem. Peale seda tuli paus mille käigus löödi meid ümbes kuld ja hõbe laevastiku. Tehniliste viperuste töttu, läks sellega aga päris pikalt aega. Kuld fliidis on seekord 4 eestlast- mina, Niine, Tom, Martin. Timol ja Gunnaril läks nii õnnetult, et nad olid esimesed 2 kes jäid kuld fliidist välja. Kui lõpuks sõiduks läks hakkas tuul veidi vaikima, kuid siiski otsustasin minna 11,0 ga kuna sellepeal tundsin end väga mugavalt ja kiirelt. Kuna parem rajapool oli veidi eelises, siis läks kolmveeran fliiti vasaku. Ühest küljest oli see hea, kuna paremaga startijaid väga vähe ja saab kenasti puhtas tuules minema, teisest küljes tuli vasakuga nii palju sõitjaid, et keegi võis lihtsalt sisse sõita. Õnneks läks kõik puhtalt ja sain kenasti minema. Tuuleaukudes oli veidi vähe 11, kuid samas sain hakkama. Üleval märgis olin päris heal kohal, kuid allatuulega kaotasin veidi, kuna pidin tegema 2 lisa halsi. Krüssus pautisin kohe peale märki ära, et saada väikse purjega puhast tuult. Tundus, et ega ma midagi eriti ei kaotanud krüssus, pigem jäid vahed samaks. Allatuules sain aga hea kiiruse ja nurga ülesse , ning suutsin paar kohta võita. Lõpptulemuseks oli see, et lõpetasin u 18 kohal väikse purjega, kui tuult oli u 10-11 knotti, vahetult peale Tomi(kes oli suure purjega) ja ketsi (NED-13). Viimaseks sõiduks otsustasin panna 12.0. Startisin taas paremaga kaatrist ja sain normaalselt ülesse, kahjuks tegin aga väikse ülekrüssu ja kaotasin sellega kohti. Allatuules ei saanud head kiirust ülesse ja kaotasin veel mõned kohad. Krüssus midagi suurt ei muutunud. Muutuma hakkas aga teises allatuules, sain hea kiiruse ülesse, kuid halsisin liiga vara ja seetõttu ei läinud märki välja, ning kaotasin 2 kohta. Lõpuks taas u 20 koha kanti sõit, ühesõnaga mitte midagi head tänase päevaga, kuid homme taas sõidud ja ehk läheb siis juba paremini.